Sõnavarast ja mentaliteedist.
Asta Õimu “Kujundkeele aabits - tabud keeles
Valdur Mikita “Metsik lingvistika” - maagilisest sõnast
Udo Uibo ”Etümoloogiasõnastik" - taevas, ilm ja Jumal
Vahepalad Eesti sürrealismi isa Ilmar Laabani ”Rroosi Selavistest” Anu Lambi esituses.

Toimetas Maris Johannes

Miks kaob keel? .

Maailmas on rohkem kui 6000 keelt. On prognoositud, et lähema saja aasta jooksul hääbuvad neist pooled.  Miks osa keeli kaob, millised olid poliitilised ja sotsiaalsed asjaolud, mis põhjustavad keelesurma? Kuidas on lood eesti keelega, kas oleme ohutsoonis ja vajame kaitseala oma keelele? Need on küsimused, mis kummitavad kukla taga, kui räägime kadunud keelest.
1.-2.osa.  Tartu kirjakeele lugu jutustab Tartu Ülikooli professor Karl Pajusalu, näiteid Mats Traadi loomingust.

3.osa. Tartu ja liivi keele elu ja hääbumise lugu. Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Mati Hint
Eesti keele elujõudu ja võimalusti vaeb Jaan Kaplinski

4.osa Liivi keel, näiteid elust ja inimestest. Kommenteerib Mati Hint
Toimetab Maris Johannes

Saatesari tõlkidega, kes töötavad Euroopa Liidu heaks ja tõlgivad eesti keelt oma emakeelde.Pilk Euroopa asjadele rohujuure tasandilt.
Vestlusringis sakslanna Karin Friemel, hispaanlanna Elisa Martinez de Maranon-Yanguas, itaallanna Elisabetta Fontana ja prantslannad Gwenaelle Diquelou, Fanny Marchal ja Julie Clancier. Jutt käib eesti keeles.

Mis on eesti keelel ühist traviidi, baski või korea keelega? 
Jaan Kaplinski räägib tühjast-tähjast, pudist-padist, nugadest-kahvlitest. Mimeetilised, ideofoonilised väljendid mõisteloomes.
Soome-ugri keeled indo-euroopa keelte mõjuväljas.

Loeng sarjast “Ajaloo laupäevakud”. Salvestatud Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäe lossis.
Asta Õimu kujundkeele aabits: teretamisest

Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute osakonna juhataja Margit Langemets meenutab sõnaraamatu saamislugu. Koostamisest viimase vihiku ilmumiseni on kulunud peaaegu 50 aastat.  Seletava sõnaraamatu maht on 150 tuhat sõna, ilmunud on kuueköiteline uustrükk, tulekul on Interneti sõnaraamat ja ettevalmistamisel üheköiteline väljaanne seletavast sõnaraamatust. Toimetaja Maris Johannes

Edit, kopi, peist, log-in, tab, uus aken…
Kuidas peaks siis rääkima ja kirjutama, kui suurem osa käsklusi ja juhiseid, mida arvuti annab, on inglisekeelsed?
Stuudios toimetaja Valli Voor ja sideinsener Hurmi Jürjens.
Arvuti- ja keelesuhete üle mõtiskleb semioodikadoktor Valdur Mikita. 
Toimetaja Maris Johannes

upload, skännima, striiming, podkast, brauser, mälupulk jne. jne
Head sõnad nad ju kõik?
Stuudios toimetaja Valli Voor ja sideinsener Hurmi Jürjens.
Arvuti- ja keelesuhete üle mõtiskleb semioodikadoktor Valdur Mikita. 
Toimetaja Maris Johannes

Kolmeosaline vestlusring keele evolutsioonist ja universaalsest grammatikast

Kirjanikud Doris Kareva ja Jan Kaus räägivad omast ja võõrast keeles.  Eestivenelased oma keelest. Ungari, rootsi ja india luulataja keeleelust oma kodumaalt

Keeleteadlase Arvi Tavasti ettekanne on peetud Rahvusringhäälingu keelepäeval 2009.a. kevadel. Saate lõpetab rubriik Udo Uibo etümoloogiasõnastikust: mis on siiberdamine.
Toimetaja Maris Johannes

29.novembril 1929 saatis Akadeemiline Emakeele Selts kõikidele Eesti ajalehtedele üleskutse “et nad ajalehekeele ühtlustamiseks korraldaksid keelelist eelkorrektuuri”.  Sai alguse uus elukutse: keeletoimetaja. Milline on keeletoimetaja roll tänases ajakirjanduspildis?
Oma tähelepanekuid jagab ajalehe “Sirp” keeletoimetaja Aili Küntsler.
Raadio keelenõustaja Einar Kraudi lühikommentaar
Asta Õimu kujundkeele aabits.

Toimetab Maris Johannes

Koodivahetus keeleteaduses tähendab seda, kui ühe lause või vestluse piires kasutatakse rohkem kui ühte keelt. Näiteks eestlane räägib eesti keeles ja venelane vastab talle vene keeles ning suhtlemine sujub.

Alustame saatesarja Eestis elavate inimestega, kelle emakeel ei ole eesti keel. Kuidas nad ennast eestlaste keskel tunnevad, kuidas on hakkama saanud eesti keelega. Millised on sidemed emamaaga. Mida meie ühiskonnal ja kultuuril on nende kogemusest kõrva taha panna. 

Esimene saatekülaline on Svetlana Jantsek, kes korraldab Eestis viiendat aastat teatrifestivali “Kuldne mask”. Vähetähtis pole seegi, et kõik lavastused tõlgitakse eesti keelde. Seekordsel “Kuldsel maskil” näeme nii uhkeid staare (Freindlihh, Basilašvili, Jevgeni Mironov) kui tugevat lavastajateatrit (A.Hermanise “Šuskšini jutustused"). “Kuldse maski” raames on nii “Estonia” tantsijad kui GEPi poisid (NO99) käinud Moskvas.
Venes armastatakse kultuuri kirglikult, endiselt peab see olema midagi kõrgemat, suuremat ja paremat kui elu ise. Svetlana Jantsek on ukrainlanna, kodune keel on vene keel, poeg on lõpetanud venekeelse kooli, tütar lõpetamas eestikeelset gümnaasiumi. Kuidas ühendada oma ukraine-vene juurt ja Eestit - see on küsimus?

Koodivahetus on eetris kord kuus Keelekõrvas. 

Ingerisoomlaste lugu jutustab Toivo Kabanen. Soomlase vaatepunktist täiendab teda Kasperi Hasala, kes toimetab Tartus ingerlaste ajalehte. Mis juhtus Ingerimaa ja -keelega? Mis toidab ingerlase identiteeti täna? On temast saamas soomlane, eestlane või venelane?

Toimetab Maris Johannes

Koodivahetus on sari, mis räägib Eesti inimestest, kelle emakeel ei ole eesti keel. 

Nata Ring ja Silja Laud on põlised eesti juudid, kes räägivad oma identiteedist, emakeelest ja isamaast, Iisraelist ja Eestist.
Kaks teksti heebrea luule kodust “Uni Jeruusalemmas” Kristiina Rossi tõlkes, loeb Lembit Peterson ja üks laps.

Etümoloogiaminutid Huno Rätsepalt: sõna “hammas” laenamise lugu.

Toimetab Maris Johannes

Koodivahetus keeleteaduses tähistab nähtust, kus jutu sees minnakse üle ühelt keelelt teisele parema üksteisemõistmise nimel.
Koodivahetus Keelekõrvas on saatesari, kus uurime elu Eestis väljaspool eesti keeleruumi. Millest mõtlevad inimesed, kelle emakeel ei ole eesti keel. 
Külaline on Iraida Zahharova, toimetab Maris Johannes

Emakeelepäeval, 14.märtsil alustame “Keelekõrvas” uut rubriiki pealkirjaga “Kujundkeele aabits”, kus keeleteadlane Asta Õim räägib metafooridest ja fraseologismidest ning kuidas see keelevara on kujunenud, muutunud, tähendusnihkesse sattunud. 

Kaheosaline sari

Teeme proovi, kuidas rääkida raadios kurtide inimestega viipekeeles. Intervjueerime keeleteadlasi Rootsist, Venemaalt, Norrast. Oma viipekeelsest perekonnast räägib noor luuletaja Eda Ahi. 
Eesti viipekeele lugu vaeb Vahur Laiapea, kes ise on kurte lapsi Porkuni koolis õpetanud. Saadete initsiaator on lingvist Anne Tamm.
Kui küsida Soome päritolu Stokholmi ülikoolis töötavalt kurdilt teadlaselt Johanna Meshilt tema identiteedi kohta, toob ta näite:  “Kui omavahel kohtuvad Rootsi ja Soome jäähokikoondis, olen ma alati soomlaste poolt, aga kui toimuks mäng Soome koondise ja Ameerika kurtide vahel, oleksin ma kurtide ameeriklaste poolt”.

Viipekeele kaudu loodame lähemale jõuda keele olemusele.

Toimetab Maris Johannes

Tallinna ülikooli õppejõud Reili Argus räägib oma uurimistööde põhjal laste sõnavarast, kuidas hoidjakeel mõjutab lapse keelt jpm Küsib Maris Johannes