Luuleruum: Hasso Krull “Jazz ja kadunud kiirtee”

„Lacani psühhoanalüüsis on audio- ja videotehnika määratletud kui suure teise meedium. Neile on omane heli ja pildi edasikandmine ja reprodutseerimine ilma inimliku osaluseta. Kusjuures võidakse ületada niihästi ruumi kui aja seatud piirid. 
Et ruum ja aeg on ka ise suure teise atribuudid, mida subjekt pole kehtestanud ise, vaid mille mõjuvalda ta sündides satub kui juba etteantusse, siis peab ka nende ületamine põhinema teise autoriteedil. 
Nähtavat ja kuuldavat edastatakse autentselt, nii et see vastab reaalsuses kehtivatele reeglitele. Psühhootilises, paranoilises maailmas seevastu lööb teise autoriteet kõikuma ning tema meediumideks olevad vahendid võivad sattuda tundmatu niiditõmbaja, teise teise meelevalda.”
(Hasso Krulli artiklist „Jutustus ja paranoia. David Lynchi „Kadunud kiirtee“ mudel“)

Kompositsiooni koostaja ja helikujundaja Lauri Kaldoja.
Esitaja Bert Raudsep.
Helirežissöör Külliki Valdma.

Raadioteater 2016

 

Luuleruumi arhiiv

Kommenteeri!