Mis on keelekõrv? (73)

Kuidas keelekorraldus keele muutusi arvestab?
Kui igavikuline on eesti keele grammatika?
Bürokraatia keel ja diplomaatia keel
Keelemuutuse tee grammatikasse
Keelepoliitika ja keeleajalugu
Õpitud keel ja keelevaist
Suuline ja kirjalik keel
Emakeel ja võõrkeel
Släng ja laste keel
Raha keel
Kõnelevad õpetajad, luuletajad, akadeemikud, tõlkijad, poliitikud ja teised, kelle jaoks keel on tööriist. Kommenteerivad, korraldavad ja õpetavad keeleteadlased.
LAUPÄEVITI kell 14.05 ja kordusena KOLMAPÄEVAL kell 16.05 KLASSIKARAADIOS

Toimetaja Maris Johannes ootab ettepanekuid ja kommentaare aadressil:

 


Lisa kommentaar


 Sisesta kood

Martin
20.03.11
09:56
Keelekõrv lõpetas ilma ühegi uudisnupu ja etteteatamiseta ning ükski peni ei klähvi.
Maris Johannes
15.01.10
01:40
"Keelekõrv" jätkab Klassikaraadio kanalil laupäeviti kl 14.05 ja kordus on kolmapäeviti kl.16.05. Kõik kommentaarid ja ettepanekud on teretulnud. Tänan kõiki toetajaid ja mõttekaaslasi!
Teadja
06.01.10
12:43
Vaata saatekava laupäeval, 9. jaanauril kell 17.05. Sealne saade Keelesõnum on pool tundi. Ja minu teada, pidigi see alates 2010. aastats olema. Paanika tekitamine oli asjatu.
Sulev
05.01.10
01:11
Kas Teadja arvates on kaheksa minutit kestev Keelesõnum http://vikerraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=282&kid=233 võrreldav Keelekõrvaga? Mina arvan, et mitte. Ja eriti just kvaliteedi poolest. Aga las need saated siis kõlavad eetris mõlemad. Kokku 53 minutit keelesaateid nädalas ei ole veel liig.
Teadja
04.01.10
22:29
Rahvusringhääling pole kunagi otsustanud keelesaateid lõpetada.
tädi maali
02.01.10
11:21
Tuleb tunnustada ringhäälingu juhtkonda, kes julges tunnistada, et otsus keelesaade lõpetada oli loll otsus. Kui rahvusringhäälingki ei suuda ega soovi väärtustada ja edendada eesti keelt, eesti kultuuriruumi põhitunnust, eesti meele väljendajat ja eesti mõtte kandjat, kes siis veel ometi??? Kui nii, siis pole meile seesugust "rahvusringhäälingut" küll tarvis. Päevapoliitika kajastamisega ja meelelahutusega saab kommerts hakkama sama hästi, kui mitte pareminigi.
Mann
29.12.09
14:32
Meie nautisime mõni aeg tagasi kogu perega saadet, kus räägiti väikelaste rääkima õppimisest. Tore mõte sellist saadet teha! Oli palju äratundmisrõõmu (meil endal kolm last vanuses 1-5). Toimetajaks muidugi Maris Johannes.
Sulev
29.12.09
00:43
Soovin pr Johannesele hingejõudu sel raskel ajal. Usun, et ennast kultuuriekpertideks pidavate bürokraatide otsus läheb tühistamisele. Häbiplekk ERRi (veel) praegusele juhatusele jääb külge küll igavesti.
Ele Praks
26.12.09
20:44
Oleks äärmiselt piinlik ja valus, kui Keelekõrv kaoks. Rahvusringhäälingus on niigi kummastavalt vähe eesti keelt ja kultuuri toetavaid, intellektuaalselt särisevaid ja huvipakkuvaid saateid. Loodan siiralt, et kuuldused Maris Johannese koondamisest on seotud gripihooaja palaviku ja ajutise meeltesegadusega:)
Margit-Mariann Koppel
25.12.09
02:12
"Halb keel ei vääri head saatust", on öelnud keelemees Johannes Aavik. Mul on kahju, et see pöördumine minuni ei jõudnud. Kirjutan alla eesti keele, eestluse, identiteedi, mälu, aateliste inimeste kaitseks. Aastal 1944 viis Underi jõuluballaad siberisse. Nüüd tabab eestimeelseid inimesi omal maal kerjuse saatus. Jah, naljakas, et 1991 tahtsime oma riiki, et kõnelda oma keeles ja oma meeles omi sõnu. Mis sellest unistusest saanud on? Euroks vahetatud peenraha, mille eest salgame end maha ja nagu oleksime siis rohkem eurooplased. Lohutuseks sulle, et sinu saated on ajatu väärtusega, neid kuulatakse aastate pärast nagu minu artikleidki loetakse 10 aasta pärast. Aga kedagi Allikmaad ei mäleta keegi, ennasttäis tühjus. Head ajastaega 10223 sulle ja aitäh väärtustatud aja ja Eesti aja eest raadios! Margit-Mariann Koppel (kui hädas oled, siis koputa uksele. Raha mul anda ei ole, aga toidu teeme pooleks.)
keele pesu
28.11.09
18:36
Taoline teema, keelepesu, väga vajalik. Kuid kui külaline räägib: "tahan öelda" või sageli kuuldav "tahan küsida"... No, kui ma "ütlen" või "küsin"..., siis ma ju tahangi seda!
Timo
27.10.09
13:05
Tore on ju arvata, et "seda keelt, mida räägib Rahvusringhääling, seda räägib ka rahvas", kuid isegi siis kui kogu rahvas jälgiks valdavalt Rahvusringhäälingut mitte kommertskanaleid, ei oleks selle mõju kõikehõlmav. Pealegi mäletan mine veel aegu, "kui kogu rahvas" kuulas, vaatas, rääkis, soovis ning mõtles ühte ja sedasama. Me ju teame, mis sest riigist sai. Aga loomulikult ei tohi Rahvusringhääling olla halvaks eeskujuks. Mind häirib kah, et ma viibin pidevalt pisut ebameeldivas kantseliitkeele keskkonnas, millest jääb külge keelendeid, mida ma teadlikult küll ei tahaks tarvitada ja eesti keele nõrkus on just see, et tema elavad murdejuured on enamalt jaolt edukalt välja rohitud. Päris hea on vahel kuulata mõne "matsi" loovat ja mahlakat emakeelset juttu, kui sa päevast päeva pead dešifreerima, mida su töökaaslane oma pseudoeuroopa pidžinis sulle TÄPSELT öelda tahab.
Timo
27.10.09
13:05
Olen olnud teie saadete kuulaja just seepärast, et need käsitlevad väga erinevaid keelega seotud valdkondi, ega piirdu kellegi kogemata väljaöeldu kallal tänitamisega. Einar Kraudile aga palju jõudu ja kas te ei võiks lisaks muule paluda teda rääkida aktsendist ja diktsioonist. Ta nimelt on väitnud, et "Aktsendist vabanemine viie õppetunniga on täiesti võimalik". http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/10/13/kultuur.htm Soovin edu ja entusiasmi! P.S. Ärge pange pahaks, aga mina ei räägi üldse nii nagu ma kirjutan. Aeg oleks sellega leppida.
toimetaja
26.10.09
13:18
Iga asjaliku kommentaari üle on hea meel. Toimetajana pean klaarima ühe hooletuse, nimelt ei tutvustanud ma saates, kes on Einar Kraut. Tegemist on Rahvusringhäälingu keelenõustaja ja gümnaasiumi õigekeelsusõpiku ühe kaasautoriga. Diktoreid pole raadios enam iidamast-aadamast, kõik oleme toimetajad. Kuidas meeldib kuulajale-kommenteerijale Arvi Tavasti mõte: seda keel mida räägib Rahvusringhääling, seda räägib ka rahvas. (Keelekõrv 25.04.09). Täpsemalt http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1131691
Timo
24.10.09
19:09
Mulle isiklikult on täiesti ükskõik, kuidas inimesed hääldavad "Solarist", kuid ka hr. Kraut peaks teadma, et tegu pole võõrnimega (see pole ühegi välisfirma esindus Tallinnas) ja eesti keele ortograafia reeglite kohaselt peaks seda kirjutama "Solaaris", juhul kui on soov seda saates propageeritud viisil hääldada. Temale võib tõesti tunduda esisilbi rõhutamine soome-, läti- või inglisepärane, aga just see on antud kirjaviisi puhul korrektne.
Timo
24.10.09
19:08
Kui soomlased, hiinlased, korealased ... ja isegi leedulased suudavad ilma ametkondade abita üsna lihtsalt iga "võõrmõiste" tarvis leida oma sõna või siis võõrsõna suupäraseks muuta , siis eestlaste loomulik sõnaloome on peaaegu väljasurnud. Sellega tegelevad luuletajad või keeletoimkonnad, kelle tooted ei lähe ka kuigi hästi müügiks. Laenamise on asendanud koodivahetus. Eriti ilmekas on see IT valdkonnas, kus soomlased saavad hakkama emakeeles, aga eesti "ititahva" jutu mõistmiseks peab läbima "Poo-English"i erikursuse.
Sulev
19.09.09
13:51
Saate lõpupoole oli KT kasutanud hoopis teistlaadi muusikat, mis ei mõjunud nii agressiivselt ja mida ei katkestatud ka siis, kui näitleja Ilmar Laabani häälutusi ette kandis. Ma ei julge öelda, et kas see muusikataust luule mõju nüüd otse võimendas, kuid vähemalt ei mõjunud see häirivalt. Saade "Ankruketi lõpp .." http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=640701 oli koostatud igati nauditavalt. *** Teie juures meeldib mulle see, et teete oma tööd kirega. Iga toimetaja ju ei huvitu tavakuulaja arvamusest lausa "pööraselt" smile Ning samuti meeldib mulle Teie hea diktsioon. Lepime siis palun ära ja ärme kakle enam.
Sulev
19.09.09
13:49
Kallis Toimetaja, Luulet on esitatud muusika saatel aegade algusest. Ja seda enne veel, kui kirjakunst leiutati. Muusikahelide ülesanne on olnud teksti mõju võimendamine. Tekst ja muusika on kõlanud koos. Sellele on tuginenud ka meie regilaul ning ka teiste rahvaste luule. Väga hea ettekande sellel teemal on teinud Peeter Volkonski: http://heli.er.ee/helid/oy/OY2008_Peeter_Volkonski_Elavast_eeposest.mp3
Toimetaja
08.09.09
18:00
Kallis kuulaja S! Iga Laabani luule sõbra üle on ainult heameel. Aga maitse üle teatavasti ei vaielda vaid kakeldakse. Tegelikult huvitaks mind pööraselt, mida Te Laabani kavast tervikuna arvate. Kas tee- ja kohvikokteili tülgastava maitse tekitas Keelekõrva miksitud variant (mis ei arvestanud luulekava rütmiga) või on sama vastuvõtmatu kogu "Rroosi Selaviste" raadiovrsioon. (Järelkuulatav "Luuleruumi" leheküljel).
Sulev
05.09.09
13:53
Kallis toimetaja, Ma olen eluaeg nautinud Ilmar Laabani luulet. Ja kuulan vahel huviga ka dodekafoonilist muusikat. Mis mind ärristas, oli see, et luulest ja kiledast muusikast oli tehtud kuulamiseks täiesti kõlbmatu kokteil. Tee ja kohvi on mõlemad head joogid, kuid koos tarbida ei soovitaks ma neid mitte kellegile.
Sulev
29.08.09
14:56
Kallis pr Johannes, Mind häiris kohutavalt see, et Rroosi Selavistet esitati väikeste juppide kaupa .. mille vahele lasti kiledat muusikat. Mul ei ole midagi luule ega ka muusika vastu. Otse vastupidi. Kuid juhul, kui luulet ja muusikat estitatakse hakitult - 15 sekundit luulet - 15 sekundit muusikat- 15 sekundit luulet - 15 sekundit muusikat- 15 sekundit luulet - 15 sekundit muusikat- 15 sekundit luulet - 15 sekundit muusikat on selle kuulamine tõeline piin. Luule hävitab muusika ja muusika hävitab luule. See oli esimene kord, kui ma pidin Keelekõrva kuulamise katkestama. Mu kõrvadel hakkas valus. Ja seda sõna otseses mõttes.
Arnold Manndel
28.03.09
15:14
Kuulan praegu Klassikaraadiost Keelekõrva saadet Lennart Merest. Aitäh Marisele, kes just nii käänas seda nime, erinevalt kantseliitlikust Meri-Meri'st.