Ajalugu

24. veebruar 1928
I kuuldemäng – raadioseade August Tammani näidendist „Koidikul”

1937
I algupärane kuuldemäng – Willem Tomingas „Mehed”
I lavastaja Felix Moor (1928–1944) – 253 kuuldemängu + lastekuuldemängud

1941
vanim säilinud kuuldemäng fonoteegis – August Kitzbergi „Kosjasõit”

1957
I kuuldemänguvõistlus – esile kerkivad Ardi Liives, Raimond Kaugver, Rudolf Aller, Male Schwartz

1967
Algab osalemine OIRT-i (Ida-Euroopa ringhäälinguorganisatsioonide ühendus) võistlustel;
ilmub kuuldemängude kogumik „Pilk nähtamatusesse”.

1971
I stereofooniline kuuldemäng – Vaclav Cibula „Miski just nagu täht”

1979
dramaturgia aastapreemia Jüri Tuulikule („Margit ja Maria”, „Kolm päeva Kreekas”, „Kurgede minek")

1993
Algab osalemine rahvusvahelisel tele- ja raadiofestivalil Prix Futura Berlin Jüri Tuuliku kuuldemänguga „Hõbepaju”.

1995
Festivalil Prix Futura Berlin osales Viivi Luige kuuldemäng „Koera sünnipäev”, lavastaja Aare Toikka – 8. koht.

1996
Eesti raadiodraama aasta EBU-s (European Broadcasting Union), tsüklis „Promotion and protection of Smaller Nations”.

1997
Festivalil Prix Europa (enne Prix Futura) osales Madis Kõivu kuuldemäng „Haug”, lavastaja Tamur Tohver – 6. koht.

1995–1999
Osalemine EBU Radio Drama Project Group’i töös (Mari Tuulik).

1997
Ühisprojekt YLE Radioteatteriga: Hannu Mäkela kuuldemäng „Leino läheb Eestisse”, lavastaja Ari Kallio.

märts 1998
Raadioteater 70: otselindistus publiku osavõtul – Jüri Tuuliku „Taevaredel”;
hakatakse välja andma Eesti Raadio näitlejapreemiat.

august 1998
Raadioteatri peanäitejuht Tamur Tohver ja helirežissöör Külliki Valdma olid kolm nädalat Yleisradios,
lavastamas soome raadiokuulajatele Madis Kõivu kuuldemängu „Haug”.

oktoober 1998
Festivalil Prix Europa osalesid Toomas Raudami „The Fool on The Hill” ja Mait-Ando Rauna „Uni”.

september 1999
Linnateater ja Raadioteater sõlmisid lepingu, mis sätestab kahe teatri koostöö ühisprojektide läbiviimisel.
Esimese ühistööna esietendus Linnateatris „Hall mees”, mis samanimelise kuuldemänguna kõlas raadioeetris.

oktoober 1999
Festivalil Prix Europa saavutas Ervin Õunapuu kuuldemäng „Õhtueine Emmauses” 5. koha, režissöör: Tamur Tohver.

veebruar 2000
Raadioteatri 72. sünnipäeval avati pidulikult uus stuudiokompleks, sealhulgas meie regiooni parim „vatituba”.

oktoober 2000
Festivalil Prix Europa võistles raadiodraama kategoorias Madis Kõivu kuuldemäng „Ketas”.

2001
EBU Radio Drama Project Group’is alustas tööd Tamur Tohver.

oktoober 2001
Festivalil Prix Europa võistlesid raadiodraama kategoorias Madis Kõivu „Järv” (režissöör Vahur Keller) ja Ervin Õunapuu „Domini Cane”.

detsember 2001
Ilmus esimene plaat ja kassett 4-osalisest kuuldemängust „Naksitrallid” ja „Jälle need Naksitrallid”

veebruar 2002
Raadioteater esitles raamatut „Kas kuulete?“, mis sisaldab 11 viimaste aastate huvitavamat kuuldemängu Eesti autoritelt

märts 2002
Esietendus 10-osaline kuuldemäng – August Gailiti „Ekke Moor”, lavastaja Tamur Tohver.

mai 2002
Raadioteater ja pimedate infoühing Helikiri allkirjastasid lepingu, et valminud kuuldemängud jõuaksid vaegnägijateni; koostöös Tartu Teatrilaboriga avas Raadioteater suvekuudeks Tartus kuuldemänguaia.

oktoober 2002
Festivalil Prix Europa võistles raadiodraama kategoorias Andrus Kiviräha kuuldemäng „Püha Graal” (režissöör Vahur Keller).

november 2002
Loodi kuuldemängude kuulamise võimalus Tallinna Keskraamatukogus.

veebruar 2003
Raadioteater 75: esietendus Albert Üksipi-Fred Olbrei kuuldemäng „Tunnikene raadiostuudios”, raadiokuulajad ja stuudiopublik said vahetult osa kuuldemängu avalikust salvestusest-otseülekandest, mis toimus Eesti Raadio 1. stuudios, ajaloolises Raadioteatri saalis.

aprill 2004
Raadioteatri, Klassikaraadio ja YLE Radioteatteri koostöös valmis radiofooniline ooper „Vastaskallas”; helilooja Jüri Reinvere ja lavastaja Tamur Tohveri kahasse kirjutatud libreto põhineb Aino Kallase romaanil „Reigi õpetaja”, luuletustel aastatest 1942–45 ja arhiivimaterjalidel.

oktoober 2004
Festivalil Prix Europa osalesid Madis Kõivu kuuldemäng „Üks teine lugu” ja Urmas Lennuki „Boob teab”.

november 2004
Aidi Valliku noorsooraamatu põhjal valmis 10-osaline kuuldemäng „Mis teha Ann”, mis loodi EL PHARE eesti keele õppeprogrammi raames ning mõeldud eelkõige muukeelse kooli gümnaasiumile ja põhikooli vanemale astmele keeleõppe lisamaterjaliks.

2005
Eesti Raadio programmides mängimiseks valmisid sotsiaalse sõnumiga audioreklaamid ehk õilisreklaamid.

2006
Eesti teater 100: Eesti kutselise teatri juubeliaastal kõlasid raadioeetris iga päev eesti näitlejate hääled, esitati eesti kirjanduspalu. Raadio heliarhiivi jäädvustus nõnda ainulaadne panoraam kaasaegsetest näitlejatest, samad salvestised kingiti 50-l CD-l Teatri- ja Muusikamuuseumile

oktoober 2006
Festivalil Prix Europa osalenud Jaan Tätte kuuldemäng „Palju õnne argipäevaks!” (režissöör Andres Noormets) valiti 10 parema hulka; esmakordselt osalesime ka olemuslugude (feature) kategoorias – Tarmo Tiisler „Kuidas eestlane kükitab”.

2007
Koostöös Ajakirjade Kirjastusega alustati lastele mõeldud audioraamatute väljaandmist; esimesena ilmus sarjas „Saja rahva lood” CD „Eesti muinasjutud”, loeb Aarne Üksküla.

Koguneb Raadioteatri loomenõukogu koosseisus Lea Tormis, Anu Lamp, Kalju Orro, Aare Toikka, Urmas Vadi, Marius Peterson, Sass Henno, Märt-Matis Lill.

Raadioteater hakkab oma näitlejaauhinda üle andma Felix Moori sünniaastapäeval, 12. aprillil. Pidulik üritus toimub Andres Särevi muuseumis – samas majas, Tina 23 elas kunagi ka Moor.

oktoober 2007
Festivalil Prix Europa osales Raadioteatris valminud olemuslugu „Keelatud tunded”, autor Meelis Süld

november 2007
Raadioteater tähistas piduliku õhtuga „Salme ja poisid” Salme Reegi 100. sünniaastapäeva. Heliplaadina ilmus Salme Reegi poolt järjejutuna loetud „Väike lord Fauntleroy”.

oktoober 2008
Andres Noormetsa autorikuuldemäng „Päev” sai festivalil Prix Europa kõrge tunnustuse - Special Commendation (eriline kiitus), mida võib sõnastada kui esimest preemiat või ainsat eripreemiat.

november 2008
Üle paljude aastate kuulutas Raadioteater välja kuuldemänguvõistluse, auhinnafondi rahastas Eesti Kultuurkapital.

Raadioteatris valmis Doris Kareva juubelisünnipäevaks audioraamat „Sõna on sõrm”, milles autor esitab oma luulet.

jaanuar 2009
Andres Noormetsa kuuldemäng „Päev” jõudis eetrisse Soome YLE1 saates „Ääniversumi”.

veebruar 2009
Oma 81. sünnipäeva eel tegi Raadioteater teatavaks kuuldemänguvõistluse võitjad: 1. auhind - „Vaikus ja karjed” (autor Andres Noormets), 2. auhind - „Forss minoor” (autorid Ernst Miil ja Andri Luup), 3. auhind „Laviin” (autor Martin Algus).

oktoober 2009
Festivalil Prix Europa esindas Eestit Taago Tubin kuuldemänguga norra kirjaniku Bob Fosse näidendist „Keegi tuleb ju ikka...”

oktoober 2010
Raadioteatrile kõigi aegade suurim rahvusvaheline tunnustus: festivalil Prix Europa võitis Andres Noormetsa „Vaikus ja karjed” kuuldemängude kategoorias peaauhinna.

oktoober 2011
Festivalil Prix Europa esindas Eestit raadioseriaalide võistlusel Taago Tubina seatud ja lavastatud „Puhastus” Sofi Oksaneni näidendi põhjal.

oktoober 2012
Festivalil Prix Europa esindas Eestit Andres Noormetsa seatud kuuldemäng Roy Strideri näidendist „Mässajad”.

oktoober 2013
Festivalil Prix Europa esindas Eestit Külliki Veede kuuldemäng „Puudutamata” (režissöör Kalju Orro).

oktoober 2015
Festivalil Prix Europa esindas Eestit Mati Undi kuuldemäng “Sügisilmutus” (režissöör Ari Kallio).

oktoober 2016
Festivalil Prix Europa Eestit esindanud Andres Noormetsa kuuldemäng “Asjad” võitis kuuldemängude kategoorias peaauhinna.

aprill 2017
Koostöös Eesti Teatri Agentuuriga toimus teemapäev teater/raadio, peasineja oli BBC raadiodraama osakonna juht Alison Hindell.

oktoober 2017
Festivalil Prix Europa esindas Eestit August Gailiti novellil põhinev Andres Noormetsa kuuldemäng “Meri”.
*
Raadioteatri kuuldemängutekstide võistlusele laekus 15 võistlustööd. Žürii otsustas anda välja viis rahalist auhinda: I auhind - Piret Saul-Gorodilov „Profülaktika“, II auhind - Urmas Alas „Reservaat“, kolm III auhinda - Kristiina Jalasto „Igas sadamas“, Raivo Kütt „Valguse ja pimeduse piiril“, Kristel Leesmend „Hirmu võru“.

Raadioteatri näitlejapreemia anti esmakordselt välja 24. veebruaril 1998, mil möödus 70 aastat kuuldemängu ja ühtlasi Raadioteatri sünnist. Näitlejapreemiat antakse välja eesmärgiga jäädvustada kuuldemängude pikka traditsiooni eesti kultuuris ja väärtustada avalikkuse silmis näitlejate tööd kunstilise sõnaga raadios. Näitlejapreemia antakse välja käesoleval hooajal möödunud hooaja parima osatäitmise eest kuuldemängus ja/või kunstilise sõnaga viljaka töötamise eest raadios. Näitlejapreemia kandidaadid seab üles eelmist kriteeriumit silmas pidades Raadioteater ning Raadioteatri kunstinõukogu valib nende hulgast preemia laureaadi. See on rahaline preemia, mille suuruse kinnitab igal aastal Eesti Rahvusringhäälingu juhatus.

Näitlejapreemia pälvinu avalikustatakse igal aastal 12. aprillil, Felix Moori sünniaastapäeval.
Senised laureaadid:
1997 - Aarne Üksküla
1998 - Kalju Orro
1999 - Helene Vannari
2000 - Rein Oja
2001 - Jan Uuspõld
2002 - Ines Aru
2003 - Liina-Riin Olmaru
2004 - Tarmo Tagamets
2005 - Üllar Saaremäe
2006 - Arvo Kukumägi
2007 - Anu Lamp
2008 - Ülle Kaljuste
2009 - Andrus Vaarik
2010 - Tõnu Oja
2011 - Kaie Mihkelson
2012 - Hans Kaldoja
2013 - Liivika Hanstin
2014 - Ines Aru
2015 - Tambet Tuisk
2016 - Andres Raag